Kirjutab õpilastööde juhendaja õpetaja Andre Roden: 9.–10. aprillil toimus Tartu AHHAA keskuses õpilaste teadusfestival juba 23. korda, kuid see kord oli eriline, sest õpilasuurimuste konkursi lõppvoorus oli esindatud ka meie oma Anastassia Võsa ainulaadne uurimistöö „Hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete lahustite mõju valkude interaktsioonidele: molekulaardünaamiline modelleerimine“. Olime tunnistajaks, kuidas Anastassia vaimustas komisjoniliikmeid sorava jutuga ja ei jäänud neile kunagi vastust võlgu. Jutu taustaks tehtud ilmekas poster tõmbas ligi nii karvaseid kui sulelisi, nii suuremaid kui pisemaidki külalisi. Kuigi uurimistöö täitis väga olulist ja kaua püsinud lünka valkude struktuurimuutuste uurimises, ei peetud seda rahalise auhinna vääriliseks. Sellegipoolest, kõik valatud higi, veri ja pisarad (viimased peamiselt juhendaja silmist) tasusid end ära, sest pelgalt lõppvooru valituks osutumine on tohutu tunnustus, mis näitab, kui suur oli autori panus Eesti teadusesse. Auhinnal on lõ
4.c klassi õpilased tegid õpetaja Maive juhendamisel kunstiõpetuse tunnis jäätmetest installatsioone. Õpilased said ülesandeks koguda nädala jooksul prügi ja jäätmeid, millest valmisid fantaasiarikkad plakatid. Plakatid kutsuvad vaatajat üles rohkem säästma ja vähem saastama. Need on välja pandud B-korpuse II korruse koridori. Õpilased ise arvavad tehtust nii: Me tegime selle plakati, sest kui inimesed viskavad iga päev nii palju prügi maha, siis me sööme selle prügi endale sisse. Loomad söövad prügi ja meie sööme loomi. 2050. aastaks ei ole enam puhast maailma, vaid PRÜGIplaneet, kui me iga päev nii jätkame. Artur Ma kujutasin sellel tööl seda, kuidas kaks tüdrukut lähevad jalutama, aga nende ümber on nii palju prügi, et nad muutuvad ise ka prügiks. See ei ole hea, sest prügi tapab loodust, aga ilma looduseta ei saa me hingata. Anna Meie töö kujutab Maad, mis on keskelt pooleks tehtud. Ühel pool oleme meie, kui me prügi edasi maha viskame ja teine pool on puhas. See pool, kuhu me